Karusloomakasvatus on traditsiooniline loomakasvatusharu, millega jätkuvalt tegeletakse meie naaberriikides Soomes ja Lätis ning paljudes teistes riikides. Enamuse eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma ka Eestis lubatuks, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt tellitud AS EMOR värskest küsitlusest.
„Küsitlus näitas, et enamus inimesi suhtub karusloomakasvatuse jätkamisse ka Eestis mõistvalt, juhul kui see vastab loomade heaolu nõuetele,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
„Põllumajanduskoja hinnangul on keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele vastamine Eesti karusloomakasvatuse eeltingimuseks. Euroopa Liidus on loomade heaolule, jätkusuutlikkusele ja eetikale esitatavad nõuded maailma kõige kõrgemad, mistõttu karusloomakasvatuse tõrjumine Eestist kahjuks ei paranda loomade olukorda, vaid muudab selle hoopis halvemaks. Karusloomakasvatus kolib kolmandatesse riikidesse, kus kehtivad märksa madalamad loomade heaolu nõuded,“ rõhutas Sõrmus
Sõrmuse sõnul peaksid karusloomakasvatuse tuleviku üle otsustama tarbijad, kes oma ostukäitumisega annavad hinnangu sektori tulevikuväljavaadetele. Viimastel aastatel on turunõudlus karusloomatoodete osas vähenenud, mis on tähendanud ka Eestis tootmise loomulikku koomale tõmbumist. „Samas peaks karusloomakasvatuse tulevikku kaaludes silmas pidama ka ringmajanduse eesmärke. Ühelt poolt soovime vähendada sõltuvust taastumatutest loodusressurssidest, nt naftatoodetest, teisalt võiks karusloomakasvatusel olla arvestatav roll näiteks liha- ja kalatööstuste jääkide kasutamisel,“ lisas ta.
AS Emori poolt septembri alguses läbi viidud küsitluse tulemustest selgub, et 58,4% vastanutest toetab kindlasti või pigem toetab karusloomakasvatuse lubamist Eestis, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu. 17,9% vastanutest pigem ei toeta seda ja 14,5% on karusloomakasvatuse lubamisele kindlasti vastu. 9,3% vastajatest ei osanud küsimusele vastata. Sotsioloogiliste gruppide lõikes on karusloomakasvatuse suhtes soosivamad mehed ja vanemad inimesed ning kriitilisemalt suhtuvad naised ja nooremad vastajad. Kõrgharidusega vastajate hulgas on karusloomakasvatusega jätkamise pooldajaid ligi 60% ning vastaseid 34%.
2017. aasta kevadel Turu-uuringute AS poolt läbiviidud küsitluse kohaselt ütles 69% vastanutest, et karusloomakasvatus peaks jääma lubatuks Eestis ka tulevikus, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu.
Emor AS poolt 10.-14. septembrini 2020 läbi viidud CAWI-buss veebiküsitluses osales 761 vastajat vanuses 15-74 eluaastat.
