Karusnahafarmi pidamine on paljudele maaperedele ja -kogukondadele oluliseks sissetulekuallikaks, mis võimaldab elada ja elatist teenida ka neis piirkondades, kus traditsiooniliste põllumajandusharudega (näiteks vilja- ja loomakasvatus) tegelemine pole ebasoodsate looduslike olude tõttu võimalik. See aitab omakorda säilitada elu edasikestmist maapiirkondades ja vähendada inimeste siirdumist linnadesse- seega on karusloomafarmi pidamise näol tegu olulise regionaalpoliitilise aspektiga.
See on tegevus, mille traditsioone antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Isegi tänapäeval on enamus karusloomafarme väikesed või keskmise suurusega pere-ettevõtted, kus farmerid tunnevad ja hoolitsevad oma loomade eest ning samas valdavad oma tegevusala kõiki peensusi. Farmipidajad ei vaata oma tegevust lihtsalt kui vahendit äraelamiseks, vaid ollaks uhked perekondlike traditsioonide ja nende edasikestmise üle.
Karusloomakasvatus on hinnatud elukutse ja elatusallikas neile, kes soovivad end pühendada maaelule ja oma kogukonnale ning evivad ka piisavalt ettevõtlikku vaimu. Farmi pidamine kätkeb endas nii kohapeal tehtavat igapäevast tööd kui ka kursisolekut kogu maailma karusnahavaldkonna arengutega. Ettevõtjaks olemisega kaasnevad ka loomulikult erinevad riskid seoses toodangu turuhindade kõikumistega, kuid see on ju loomulik ettevõtlusega kaasaskäiv asjaolu. Samas saab ettevõtjale osaks ka tegevusest saadav tulu, meeldiv võimalus elada maal ja perspektiiv oma tegevus ja farm järeltulevatele põlvedele kunagi üle anda.
