Karusnahatööstus on vastutustundlik tegevusala. Mõistame hukka igasuguse loomapiinamise ja loomade väärkohtlemise ning toetame farmi- ja metsloomi puudutavaid rangeid regulatsioone. Legaalne karusnahakaubandus ei kasuta mitte üheltki ohustatud loomaliigilt pärinevaid karusnahku või muid saadusi.
Kahetsusväärselt tihti asetatakse kahe mõiste- loomade heaolu ja loomade õigused- vahele võrdusmärk või aetakse nad lihtsalt segamini. See on kahetsusväärne eksitus ja selgitame erinevusi alljärgnevalt:
Loomade heaolu
Inimesed, kes pooldavad loomade heaolu põhimõtteid, annavad endale aru, et meie, inimesed, oleme toitumisahela tipus ja loomad on meie jaoks paljudel põhjustel väga tähtsal kohal, mõnedes kogukondades tagavad nimelt loomad inimestele ellujäämise ja äraelamise võimalused. Inimesed on loomadelt alati saanud toitu ja kehakatteid, teatud loomaliigid on sel põhjusel olnud kodustatud tuhandeid inimpõlvi. Veelgi kauem on keskkond olnud inimtegevusest mõjutatud ja muudetud. Tänapäeval on arvukalt inimeste elusid päästvaid medikamente ja ravivõtteid saanud võimalikuks ainult tänu meditsiiniliste teadusuuringute raames toimuvale uute ravimite loomade peal testimisele.
Kuna loomad ja inimesed on omavahel äärmiselt tihedalt seotud, leiavad loomade heaolu pooldajad, et inimeste kohus on tagada hoolitsus nii nende loomade eest, keda inimene kasvatab ja aretab kui ka metsloomade ning nende elukohtade ja ökosüsteemide eest.
Ülaltoodud seisukohti toetab ka Eesti Karusnahaliit.
Loomade õigused
Loomaõiguslased usuvad, et loomadel peaksid olema samad õigused mis inimestelgi ja seetõttu ei ole inimestel mitte mingeid õigusi loomi ükskõik millisel moel oma huvides kasutada.
Seetõttu vastustavad loomaõiguslaste rühmad:
- loomkatsetega meditsiiniuuringuid;
- loomapidamist farmides, farmi- ja kariloomi üldse;
- kodulindude pidamist farmides ja majapidamistes, linnuliha tootmist;
- liha-, piima- ja munatootmist;
- jahipidamist ja kalapüük, kalakasvandusi;
- nahka ja karusnahka;
- mesilaste pidamist , mee- ja mesilasvaha tootmist;
- villa, kašmiiri, pašmiinat, angooravilla, naturaalsiidi;
- loomaaedu, tsirkuseid, loomade varjupaiku, akvaariume, lemmikloomade pidamist;
- hobuveokeid, ratsutamist, koerarakendeid jne
Loomaõiguslaste grupid üritavad iga hinna eest avalikkuse ja meedia huviorbiidis püsida ning omale raha koguda läbi protestide luksustoodete vastu (karusnahk, nahk, naturaalsiid jne). Nende kampaaniad on tavaliselt väga kärarikkad ja emotsionaalsed ja reeglina pole seal karjutavatel loosungitel tegeliku olukorraga mitte midagi ühist (näiteks on valgekarvaliste hülgepoegade küttimine maailma suurimates hülgeküttimisega tegelevates riikides Kanadas ja Norras keelatud juba alates 1987. aastast, aga sellise “pisiasja” teadlik ignoreerimine ei sega õiguslastel “hüljeste heaks” raha kogumast). Loomaõiguslaste gruppide “töövõtted” ulatuvad ränkadest kuritegudest ja väljapressimistest /uudis BBCst/ kuni kurioosumiteni (katse anda Hispaanias ahvidele inimõigused; PETA nõudmine, et jäätistes kasutataks lehmapiima asemel naiste rinnapiima).
Leiame, et demokraatlikus ühiskonnas on igal inimesel õigus ise otsustada, mida ta sööb või selga paneb, millist tööd teeb. Igasugune inimeste valikuvõimalustest ilmajätmine kuulub rohkem diktatuuririikide maailma.
